Love is in the air

Tere. Sain oma netikasutamiseõiguse natukene varem tagasi, sest mu vanematel hakkas siiski natuke hale vaadata mind.. terved päevad voodis lebotamas ja inetut bettyt vaatamas.
Igatahes täna oli koolipäev, oo joy! Ootasin, et keegi tuleks ÕE ust lahti tegema, kui järsku Runnel puhvetist tuli, minu ees seisma jäi ning ütles, et ta luges blogi ja tal on väga kahju, et ma midagi säärast tema pärast läbi pean elama ning.. KALLISTAS MIND!
RUNNEL! KUI SA SEDA KA PRAEGU LOED, SIIS TEA, ET SA EI PUUTU MIND ENAM KUNAGI! SA ISEGI EI VAATA MU POOLE JA KUI MA LEIAN SIND ENDALE LÄHEMAL KUI KOLM MEETRIT, SIIS SA SURED!

Kui see vahejuhtum välja arvata, oli kool täna isegi päris meeldiv, kuna Magnar tuli meile külla. Tegelikult tuli ta koos oma mõne kooli õpilasega siia mälumängu mängima ning hüppas ka Õpilasesinduse toast läbi. Muidugi ta ei teadnud, et me seal oleme, aga ta ei julgenud kuskile mujale pöörduda, et küsida, kust ta geograafia õpetaja leiaks, et tema gloobuseid vaadata.
Suur oli üllatus, kui tema käsi, kampsun ja peanupp uksest sisse hüppasid.
Tegelikult ma lugesin just sel ajal sedasama blogi, Anette eelmist postitust ja ta tuli vaatama, mida ma loen ning läks näost täiega punaseks, kuna ees oli täpselt see koht, kus Anette arutles teemal ''kes kellele meeldib''.
Magnar pani mulle käe õlale, ütles ''jah, see on tõsi'' ja jooksis toast välja, ise karjudes ''MA TULEN HILJEM TAGASI, MÄLUMÄNG HAKKAB KOHE PIHTA!'' Tagasi ta tuligi ning ma vaatasin, et ta on tegelikult päris ilus ja võib-olla olekski mul aeg mõtted Runnelist natukene kõrvale visata.
Lähengi nüüd paari minuti pärast Magnariga õue ning hiljem noortekasse.

Anettel oli täna seljas lilla kleit. Iseenesest oli ilus, aga poole päeva pealt avastasime me kõik, et see on tal tagurpidi seljas, aga seda talle ei öelnud. Muidugi ütles seda talle hoopiski ajalooõpetaja, kes oma.. kõiges pikkuses Anette ette seisis ja mainis ''Anette, sul on ju kleit valesti seljas''. Anette jooksis kohe wc'sse seda ümber pöörama, meie aga (Mina, Magnar, Kadi ja Kuldar) naersime keset koridori nii, et kõigil olid silmad märjad.
Noh ja muidugi ka see, et ta normaalselt trepist alla sööma kõndida ei saanud, kuna kõik poisid selle all seisid. Nii ta siis seisiski ühe koha peal ja ootas kuni kella helisemiseni ning söök jäigi vahele. Vaene Anette.. :(