Meest soost

Leppisime Anettega ära (noh, me ei läinud tülli, a siiski), sest ma ütlesin, et tal oleks kindlasti Vennoga võimalus. Ja ta oli selle üle õnnelik ja me lähme vist täna neljakesi välja (kui me Vennot näeme juhuslikult või ma ei tea).
Igatahes jah, kogu see jutt vastab tõele. Ma ei tea, miks ma praegu nagu üldse selle üle erilist elevust ei tunne. Olgu, natukene ikka tunnen ka, aga ma kardan täiega. Juba õhtut kardan.

Üldiselt ma vaatan, et Anette ei julge oma feilidest üldse kirjutada. Täna näiteks, kui ta Vennole lehvitas, komistas ta kuskile ja oleks äärepealt ninali kukkunud. Ma naersin, kõik naersid.


OLGU, TEGELIKULT MA OLEN HULLULT ELEVIL!!

Droolzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzzz